Gitta 12:át vahkkuj iesselissan besi nissuna Vuonan ietja mierredit jus galggi tsuovkkanahttet. Vahkoj 12-18 gaskan máhttá nissun bessat tsuovkkanahttet jus ållit ævtojt tsuovkkanimlága §2 milta. 18. vahko maŋŋela iesselissan (17 vahko ja 6 biejve) ij besa tsuovkkanahttet jus ælla viek buorre sivá dasi. Sierra tsuovkkanahttemnammadus mierret jus nissun ævtojt ållit. Madi guhkebuj nissun la iesselissan læhkám, dadi ienebut gájbbeduvvá jus galggá bessat tsuovkkanahttet. Nissun galgga aj diedojt ja viehkev oadtjot mierredittjat juojddá majna galggá viessot.
Galggá iesj bessat giehtadallamav válljit. Navti máhttá nissun válljit sihke makkir tsuovkkahttemnammadus galggá tsuovkkanahttema ánodimev giehtadallat, ja makkir skihppijviesso jali ásadus galggá dav dahkat. Guhti vijddásappot vuoset galggá diededit bæssá válljit ja oajvvadit dav mij nissunij sjaddá vuohkasabmusin. Gehtja
helsenorge.no jus sidá ienebut diehtet friddja giehtadallama válljima birra.
Skihppijvieson la sosionåvmmådievnastus mij máhttá álkkádusårnigij birra diededit, ja ájnegisáv viehkedit buoragit válljit diedoj milta. Jus váldá aktijvuodav gynekolåvgålasj poliklinihkajn de nissuna dákkir dilen viek jåhtelit tijmav oadtju rádij ja bagádallama diehti.
Nissuna gudi sihti tsuovkkanahttet 12:át vahko maŋŋela, máhtti fássta dåktåra jali gynekolåvgå baktu åhtsåt, jali ietja válldet aktijvuodav gynekolåvgålasj poliklinihkajn skihppijvieson.
Dákkir åhtsåmus gåhtjoduvvá «ánodibme», ja nissun galggá iesj dan vuolláj tjállet. Nissun galggá aj (muhttijn dálkudiddje viehket) tjállet manen sihtá tsuovkkanahttet. Vuodustusá galggi tsuovkkanahttemlága gájbbádusájda tjanáduvvat.
Skihppijviesso gæhttjal nammadusprosessav tjadádit nav jåhtelit gå vejulasj. Dalánagi gå skihppijviesso oadtju diehtet soames nammadusáv sihtá, de nammadusá tjåhkanimev plánigåhti. Nissunij riŋŋguji diedoj duola dagu goassa tjåhkanibme sjaddá. Nissun bæssá fárruj nammadustjåhkanibmáj jus sihtá, ja bæssá aj náginav fárruj válldet. Máhttá aj digitála vuogij tjadá oassálasstet.
Nissun gåhtjoduvvá åvddåguoradallamij åvddål nammadustjåhkanime (álu daŋga biejve) Åvddåguoradallam hiebaduvvá dilláj, valla álu mihttiji varradættov, varraåtsålvisá, gulldal tsågev ja gæhppájt.
Tsuovkkanahttemnammadusán la skihppijviesos gynekolåvggå ja (álu) suohkanis stuoves dálkudiddje. Nammadusá barggo l árvustallat makta nissuna ánodibme ållit tsuovkkanahttemlága ævtojt. Nammadus galggá sierraláhkáj dættodit mav nissun iesj sihtá, gå mierret.
Mujte val vájku nissuna varresvuoda, sosiála ja oajo vidjura álu tsuovkkanahttemnammadusá mærrádussaj guosski, de ij dájda diedojda besa jus nissun ij miededa. Nissun galggá iesj bessat mierredit mav, ja man ålov sihtá nammadusájn juogadit, ja gå nammadus mierret de máhttá dav dahkat dåssju daj diedoj majt nissun iesj gávnná ássjáj guosski. Tjálalasj vuododus máhttá tjåhkanimen duoddiduvvat njálmálasj diedoj.
Vájku nammadusán li dåktåra, de ij la tsuovkkanahttemnammadusá barggo varresvuodaviehkke juridihkalattjat. Danen e diedo ánodime, vuodustusáj ja nammadusá ságastallamij birra pasiænntajournállaj biejaduvá. Nammadusá dokumenta vuorkkiduvvi 10 jage skihppijvieson åvddål ássje ierit sihkoduvvá. Jus nissun sihtá ietjas ássjev gæhttjat, de máhttá skihppijviesos ádnot.
Jus nammadus ij guorrasa nissunijn
Jus tsuovkkanahttemnammadus gávnná nissuna ánodibme ij tsuovkkanahttemlága ævtojt ållida, de hæhttu nammadus hilggot. Ánodibme de automáhtalattjat sáddiduvvá gujddimnammadussaj Oslon mij de ássjev akti vil giehtadallá. Gujddimnammadus de jåhtelit nissunij riŋŋgu ja gåhttju suv fárruj gujttimnammadusá tjåhkanibmáj.
Nissunin la riektá gæhttjat nammadusá dokumentajt ja árvustallamijt. Nissun máhttá gujddimnammadussaj ienep diedojt vaddet, jus suv mielas li ájnas diedo ma ettjin nuohkásit buoragit åvddån boade vuostasj bále.
Pasienta ja viehkediddje mannogålo
Pasientreiser HF gåbttjå mannogålojt sihke tsuovkkanhttemnammadusájda ja gujddimnammadussaj, ja dajn ij la iesjmákso.
Fárroguojme mannogåloj gáktuj li dábálasj njuolgadusá ma gåvvidi jus pasiænnta fárroguojmev dárbaj iesj manon. Dat merkaj jus pasiænnta medisijnalasj jali giehtadallama diehti dárbaj fárroguojmev iesj manon, de Pasientreiser dav máksi. Giehtadalle hæhttu duodastit makta l dárbbo fárroguojmmáj. Fárroguojme mannogålo, biebmo ja idjadibme de mávseduvvi sæmmi láhkáj dagu pasiænntaj (viehkediddje riektá tjuovvu pasienta riektájt). Ienep diedo fárroguojme riektá birra gávna dáppe: helsenorge.no.
Jus nissun hæhttu tjåhkanibmáj girddet, de riŋŋgu pasiænntakontåvrråj
05515 dalánagi gå gåhttjomav la oadtjum. Pasiænntakontåvrrå girddemanov diŋŋgu. Jus pasiænnta l iesj manov máksám, de máhttá doarjjagav åhtsåt dáppe:
helsenorge.no jali páhppárin.
Tsuovkkanahttema tjadádibme
Jus galggá tsuovkkanahttem 12. vahko maŋŋela de dav dåssju skihppijvieson dahki. Tsuovkkanahttem tjadáduvvá navti jut nissun oadtju dálkkasijt ma ávtajt bukti. Gávnnu unna riska jut ij vuorbástuvá, danen hæhttu nissun åtsåduvvat 4 vahko maŋŋela jus la iesselissan.
Majt skihppijviesso dahká tsuovkkanahtedum ågijn
Skihppijvieso vuoge tjuovvu Varresvuodabærrájgæhttje njuolgadusájt. Dábálattjat doalvvu skihppijviesso ågev mujttodajvaj/girkkogárddáj hávddádibmáj. Mujttodajva ælla makkirak åsskuj jali iellemvuojnnuj tjanáduvvam.
Nissun hæhttu skihppijvieson diededit jus ietjá årnigav sihtá. Ietjá årniga máhtti liehket:
- Åhke máhttá giehtadaláduvvat dagu ietjá biologijjalasj materiála skihppijvieson.
- Åhke máhttá sierra hávdev oadtjot.
Skihppijviesso máhttá ienebut tjielggit mij skihppijvieson dáhpáduvvá ja makkir girkkogárdijn skihppijvieson la sjiehtadus.
Ienep diedo
Dán næhttabiele diedo li válljiduvvam váj hiehpá «ienemusáj» dilláj gudi sihti tsuovkkanahttet 12. vahko maŋŋela iesselissan. Soajttá duv dilen li ietjá njuolgadusá ja vidjura. Galga ber gatjádit fássta dálkudiddjes, varresvuodastasjåvnån jali iehtjádijs gudi viehkev fálli.
